Kommenteeri

Seedeensüümid toidulisandina - kas kasutada seedimise korrastamiseks?

Seedeensüümid lagundavad kehas toitained nii väikesteks osadeks, et vitamiinid, mineraalained ning muud toitained saaksid imenduda. Ensüümide puudus tekib toidu kuumutamisel ja vähese värske toidu söömisel, ebatervisliku elustiili- ja kahjulike keskkonnamõjude tagajärjel. Puudust seostatakse ka toitainete talumatuse tekkega või vitamiinide ja mineraalainete imendumise probleemidega. Kui selline olukord kestab pikka aega, tekib soodne pinnas viiruste külgehakkamiseks ning krooniliste haiguste väljakujunemiseks.

Ensüümid on elusa taime, looma ja inimese igas rakus leiduvad valgulised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Ensüümid on nagu töömehed, kes panevad bioloogiliselt asjad liikuma. Nad töötlevad toormaterjali – vitamiine, mineraalaineid ja teisi toitaineid selliseks, et organism saaks neid kasutada. Ensüümide puudumisel ei juhtu midagi, keha ei saa toitaineid kasutada.

Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud, ongi hädavajalik seedeensüümide abi. Seedeensüümide puuduse esimesteks sümptomiteks on tõenäoliselt seedehäired – liigsed gaasid, maoärritus, puhitustunne pärast söömist.

Ilma ensüümide kohaloluta seedimist ei toimu. Tähtis on meeles pidada, et sööma peab tervislikku toitu ning selle juurde on vaja vastavaid ensüüme. Nad töötavad koos. Ensüümid ei ole vitamiinid ning samuti ei muuda kooki värskeks salatiks.

Seedimine algab suus. Toit segatakse süljega, mis sisaldab tärklist lagundavat ensüümi amülaasi. Suust liigub toit läbi söögitoru makku, kus seda töödeldakse nii mehhaaniliselt kui keemiliselt. Seal segatakse toit maohappe ja ensüümiga, mille nimetuseks on pepsiin – tänu pepsiinile algab valkude lagundamine. Kui toit jõuab maost peensoolde, tuleb appi kõhunääre ehk pankreas, mis eritab seedimiseks vajalikke ensüüme lipaasi, amülaasi ja proteaase. Lipaas koos sapiga aitab seedida rasvu. Kui rasvu ei seedita, jäävad imendumata ka rasvlahustuvad vitamiinid. Amülaas lagundab tärklist lihtsamateks suhkruteks. Proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, amino- ja karboksüpeptidaasid) jätkavad valkude lagundamist aminohapeteks. Selleks, et seedimine hästi toimiks, peavad kõik need ensüümid töötama. Ensüüme leidub ka peensoole limaskesta hariäärisel, seal töötavad näiteks peptidaasid ning disahharidaasid sahharaas, maltaas ja laktaas. Laktaas seedib piimasuhkrut laktoosi, sahharaas lagundab lauasuhkrut sahharoosi ja maltaas linnasesuhkrut maltoosi, peptidaasid lõhustavad peptiide (väiksemaid aminohappeahelaid) aminohapeteks. Neil, kellel ensüüm laktaas on väheaktiivne, esineb laktoositalumatus - peale laktoosirikka piima joomist tekivad neil kõhulahtisus ja -valud. Laktoositalumatusega isikud ei saa tarvitada toorpiima, kuid fermenteeritud ja laktoosivabad piimatooted neile sobivad. Kui inimesel on kas peensoole limaskesta kahjustus või ensüümide defekt, ei lõhustata süsivesikuid ja valke korralikult lõpuni.

Me vajame palju erinevaid ensüüme, et lõhustada kõiki erinevaid toiduaineid, mida me sööme, et toetada erinevaid biokeemilisi reaktsioone meie rakkudes.

Kõike muud peale tsellulaasi saab toota inimese organismis. Tsellulaas peab tulema taimedest endist, mistõttu on oluline toitu põhjalikult mäluda. Tsellulaas peitub kius endas ja see tuleb läbi mälumisprotsessi vabastada – vastasel juhul kogeb inimene gaasiprobleeme ja puhitust, mida esineb palju neil, eriti vanemaealistel, kes ei suuda toorest toitu seedida. Puuviljade ja köögiviljade mahlastamine aitab samuti kiust tsellulaasi eraldada.

Miks tekib seedeensüümide puudus, kuidas seda ära tunda?
Ensüümivaeguse märgid:
 - probleemid süsivesikute seedimisega – võib esineda allergiaid, kõhulahtisust, fibromüalgiat või tähelepanu puudulikkuse häiret (ADD, ADHD);
 - probleemid rasvade seedimisega – võib esineda kõhukinnisus, sapipõieprobleeme, südamehaigusi või hormoonide tasakaalu häireid;
 - probleemid valkude seedimisega – võib esineda kõhukinnisust, artriiti või muid põletikulisi olukordi, ärevus, paanikahäire, PMS või immuunsüsteemi häireid;
 - probleemid taimekiudude lagundamisega – võib esineda kõhukinnisust, ekseemi või muid nahaprobleeme, korduvat pärmi-/ seennakkust või ülemäärast kehakaalu kasvu.
Kui leidub piisavalt metaboolseid ensüüme ja organismis ringlevat vedelikku – toimivad seedimine, kudede parandamine, kasv, immuunfunktsioonid ja mürkainetest puhastumine normaalselt. Ensüümide puudust tekitab tervistkahjustav keemiline reostus ja prügi. Vitamiinide ja mineraalainete puudus mullas ja toidus, saastunud keskkond – pestitsiidid, herbitsiidid, tööstusjäägid. Esmatähtis on süüa mahedalt kasvatatud toitu, vältides rämps-, geneetiliselt muundatud, mikrolaineahjus tehtud ja/ või kiiritatud toitu. Isegi siis, kui seda kõike teha, kannatab organism küpsetatud toitu süües endiselt ensüümipuuduse all.

Lisaks hävitab ensüüme ebaõige eluviis (suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülesöömine, ebatervislik toitainete vaene toitumine, vähene liikumine ja vähene puhta joogivee tarbimine), stress, negatiivsed emotsioonid ja medikamentide tarvitamine.

Toores toidus on olemas ensüümid nende lagundamiseks. Toidu kuumutamisel temperatuuril rohkem kui 47,78 °C, 15 minuti jooksul, hävinevad kõik ensüümid. See toimub, kui toitu küpsetatakse, keedetakse, grillitakse, konserveeritakse, praetakse, pastöriseeritakse, röstitakse, aurutatakse või mikrolaineahjus kuumutatakse. Ensüümide hävitamist küpsetamise käigus peetakse tänapäeva allergiate ja krooniliste degeneratiivsete haiguste laia leviku üheks soodustajaks.

Enim looduslikke seedeensüüme sisaldavate toitude hulka kuuluvad näiteks ananass, papaia, mango, mesi, banaan, avokaado, keefir, hapukapsas, kimchi, miso, kiivi ja ingver. Mis tahes nimetatud toiduaine lisamine toidule võib aidata edendada seedimist ja soolestiku paremat tervist.

Näiteks:
Ananass sisaldab rühma seedetrakti ensüüme nimega bromelaiin, mis aitab lagundada valgud aminohapeteks. Mesi sisaldab mitmesuguseid seedetrakti ensüüme, sealhulgas diastaasi, amülaasi, invertaasi ja proteaasi. Banaan sisaldab amülaasi ja glükosidaasi. Need ensüümid on aktiivsemad, kui banaanid hakkavad küpsema, mistõttu kollane banaan on palju magusam kui roheline banaan. Avokaado sisaldab lipaasi. Keefir on kääritatud piimatoode, mis sisaldab palju seedeensüüme, sealhulgas lipaasi, proteaasi ja laktaasi.

Uuringud näitavad, et mida suurema koormuse me oma seedesüsteemile paneme, seda vähem aktiivseks ja efektiivseks meie immuunsüsteem muutub. Süües muutub keha jaoks prioriteediks seedesüsteem, keha suunab sinna alati energiat, olenemata sellest, kui vähe energiat jääb teistele organsüsteemidele elulisteks vajadusteks. Sellepärast võime tunda väsimust peale suuremat söömaaega. Kui me sööme küpsetatud ja töödeldud toitu, muutub meie immuunsüsteem vähem aktiivseks, sest keha peab andma lisaenergiat sellise toidu seedimiseks. Kui see olukord kestab pikemat aega, ei pruugi keha enam suuta end korrapäraselt töös hoida. 

Seedimise abistamine ensüümipuuduse korral
Vähenda oma menüüs ”surnud” toidu osakaalu. See tähendab, et kasuta võimalikult vähe konserveeritud, samuti eelnevalt töödeldud ja küpsetatud toite. Väldi säilitusaineid sisaldavaid või kiiritatud toite (näiteks kiiritatud pähkleid ja kuivatatud puuvilju - kiiritus surmab seal nii mikroobid kui ka ensüümid), samuti toiduaineid, mida on pritsitud pestitsiididega. Suurenda oma menüüs ”elusa” toidu osakaalu. Söö rohkem värskeid puu- ja köögivilju. Kui tahad köögivilju küpsetada, siis tee seda vaid lühiajaliselt, jättes nad seest mõnusalt krõmpsuks. Idanda seemneid ning kasuta neid salatites ja toidukõrvasena. Joo igapäevaselt värskelt pressitud puu- ja köögiviljamahla. Tarvita fermenteeritud tooteid (keefir, hapukapsas, sojatoodetest miso, tempeh, natto, jm), sest nendes toodetes leidub kasulikke ensüüme ja baktereid. 

Ensüümide aktiveerimiseks on vajalik niiskuse kohalolu. Ensüümid ei toimi kuivas keskonnas. Näiteks kõik kaunviljad, pähklid ja seemned sisaldavad ensüümiinhibiitoreid. Need inhibiitorid takistavad nende toiduainete iseeneselikku kasvamist ja vähendavad ka keha enda seedeensüümide võimet neid lagundada. Seetõttu ongi neid raske seedida ja me tunneme pärast nende söömist väsimust. Nende seedimine võtab kehalt tohutut energiat. Sellepärast soovitatakse neid toiduaineid leotada vees vähemalt 12 tundi, mis hävitab inhibiitorid ja aktiveerib ensüümid. Aktiveerunud ensüümid hakkavad lagundama kaunviljas, pähklis või seemnes sisalduvaid valke, rasvu ja süsivesikuid, andes kehale eelseeditud toidu.

Odav ja lihtne meetod oma seedimise parandamiseks on korralik toidu mälumine. Ühte ampsu soovitatakse mäluda 20 korda. Süljes olevad ensüümid alustavad seedimisprotsessi juba suus. Kuna maol ei ole hambaid, ei suuda ta kõhus suurte toidutükkidega midagi teha.

Seedeensüümide lisaks tarbimine on üks samme, mida võib proovida PÄRAST MENÜÜ TERVISLIKUKS MUUTMIST.  Tervislik toit on kõige alus, kui seda ei ole, siis ei ole mõtet võtta ühtegi toidulisandit, sest siis kehal napib toitaineid toidulisanditest vajaliku kättesaamiseks. See võib aidata kõrvaldada toidutalumatusi ning seedeprobleeme. Ensüümid võivad leevendada vajadust teiste toidulisandite järele ning saada maksimaalset kasu nendest, mida parasjagu tarbitakse.

On välja toodud, et seedeensüümid toidulisandina:
 - lagundavad toiduaineid, seedimata suuremad toiduosakesed ärritavad seedetrakti ja immuunsüsteemi;
 - vabastavad vitamiine, mineraalaineid ja teisi toitaineid toidust, et keha saaks neid kasutada;
 - võimaldavad saada toidust kätte rohkem toitaineid, lisada rohkem terviklikku toitu menüüsse, väheneb vajadus tarbida toidulisandina vitamiine ja mineraalaineid;
 - ensüümid tegelevad nende toitainetega, mis on problemaatilised ning samuti varjatud probleemidega. Toidutalumatused vähenevad;
 - tegelevad ennetavalt seedeelundkonna tervisega, eemaldavad surnud kude, kemikaale ja toksiine – see aitab soolestikul kiiremini paraneda;
 - on efektiivsed vähendamaks patogeene, mis võivad kahjustada seedetrakti nagu bakterid, parasiidid, pärmid ja viirused;
 - imenduvad vereringesse ning puhastavad verd;
 - proteaasid vähendavad põletikku.

Ensüümid töötavad toiduga kokku puutudes. Ensüüme seedimise kergendamiseks võetakse vahetult enne sööki. Mõnedele inimestele sobib paremini, kui võtta ensüüme 20-30 minutit enne sööki. Soovitatakse katsetada ning leida endale sobiv aeg. 

Kui ensüüme tarbitakse terapeutilisel eesmärgil, siis võetakse neid tühja kõhtu (pool tundi enne või kaks tundi peale sööki). Sel juhul need ei seedi toitu vaid imenduvad verre ja toetavad erinevaid süsteeme kehas. Toetavad südame- ja veresoonkonna tööd, immuunsüsteemi, aidates luua juurde terveid valgeid vereliblesid ning endokriinsüsteemi, vähendades näärmete stressi.

Põhjused, miks võetakse ensüüme terapeutilisel eesmärgil:
 - Saada kontrolli alla pärmseente või halbade bakterite ülekasvu;
 - viiruste raviks;
 - verevalumite ja haavade raviks;
 - vere puhastamiseks ja detoksifikatsiooniks;
 - toetada vähiravi ja teisi kroonilisi haiguslikke olukordi;
 - vähendamaks valu ja põletikku, sh artriit, fibromüalgia või migreen.

Ensüümid pärinevad peamiselt neljast allikast: seened, bakterid, loomad ja taimed. Taimseteks loetakse tinglikult kõik peale loomsest toorainest saadud ensüümide.  On olemas ka toode, mis sisaldab inimspetsiifilisi ensüüme.

Uuringutest välja tulnud, et loomsed ensüümid toetavad tõhusamalt, kui esineb tõsine organite või näärmete kahjustus. 

Välja toodud erinevus loomsete ja taimsete ensüümide kasutamise vahel on nn pH faktor. Loomsete ensüümide, nagu pankretaiini, toime on piiratud, kuna need saavad töötada vaid aluselises pH vahemikus 7,2-9,0. Maohape kontsentreerub seedimise ajal umbes 2,0-3,0 juurde. Seetõttu ei saa loomsed ensüümid toitu seedida, kuna nende piir on pH aluselise spektrumi juures. Kuna loomsed ensüümid töötavad vaid aluselises keskkonnas, on tõestatud nende parim toime siis, kui neid võetakse söögikordade vahepeal, et lagundada soovimatut valku, nagu näiteks seedimata toidujäägid, viirused, bakterid ja muud patogeensed mikroorganismid. Samuti on kliiniliselt tõesatud, et nad vähendavad põletikku.
Taimsed ensüümid toimivad väga laias pH vahemikus – umbes 2,0-12,0. See katab nii happelise kui aluselise vahemiku ja teeb neist toidu seedimiseks tõhusa abivahendi.

Annustamine ja mõõteühikud
Seedeensüümide toidulisand on tervise toetamiseks, seedeelundkonna töö kergendamiseks või terapeutilisel eesmärgil võtmiseks. Tarbimist alustades soovitatakse liikuda lihtsamalt tootelt tugevamale, madalamast annusest kõrgemale. Samuti soovitatakse proovida erinevaid tooteid olenevalt spetsiifilisest ensüümide vajadusest ning keha omapärast. Soovitatakse manustada vahetult ennem suuremaid söögikordi või nii nagu toote etiketil kirjas.

Seedeensüüme soovitatakse võtta nii kaua, kuni seedesüsteem on tervenenud. Seejärel saab ensüümide võtmist aeglaselt vähendada. Selle eelduseks on aga tervislik, võimalikult puhas, naturaalne nn päris toit ning vähemalt 70% toorest toitu. 

Ensüümide mõõtesüsteem ei ole sarnane teiste toidulisandite omale. Määrav tegur konkreetse ensüümi tugevuse juures on, kuidas see mõjutab valke, rasvu ja süsivesikuid. Ehk kui suurt toidu kogust ensüüm lõhustab teatud aja vältel.  Näiteks toote paki peal on kirjas: “Amylase 23 000 DU” ja “Protease 80 000 HUT”. Need tähekombinatsioonid numbrite järel on lühendid, mida kasutatakse ensüümide “aktiivsete ühikute” mõõtmiseks. Erinevatel ensüümidel on erinevad mõõteühikud. Põhjus on selles, et ensüüme ei mõõdeta kaalu järgi ning kasutades mõõteühikuid nagu mg või IU ei ole võimalik kirjeldada nende tugevust ja toimet.
“Aktiivne ühik” on mõõteühik, mis kirjeldab, kui suure koguse toitu ensüüm suudab lõhustada. Tuleb meeles pidada, et mõõtmine on väga komplitseeritud ning kõik rasvad, valgud ja süsivesikud on erinevad.
Näiteks:
 - 20 000 HUT proteaasi lõhustab 225 g piimavalku ühes tunnis. Liha või soja puhul on see juba erinev;
 - 30 000 DU amülaasi lõhustab 100 g kartulitärklist ühes tunnis. Porgandis leiduva tärklise puhul erinev;
 - 1000 FCCFIP lipaasi lõhustab 5 g taimset õli ühes minutis. See number ei kehti aga rasva kohta, mis on näiteks lihas või avokaados.

Toote valiku puhul võib jälgida, kui palju erinevaid ensüüme on tootes. Kõik proteaasid ei lõhusta kõiki proteiine, kõik lipaasid ei lõhusta kõiki rasvu. Näiteks, mida rohkem erinevaid proteaase on tootes, seda rohkem valke see toode lõhustada suudab. Rahvusvaheliselt tunnustatud ja aktsepteeritud standard ensüümide hulga näitamiseks tootes on toiduainete kemikaalide koodeksis (FCC) määratud ühikud. Sõltuvalt konkreetsest tootest võivad need ühikud suuresti erineda.

Asjakohane ensüümide lisamine kliinilises praktikas on laktoositalumatuse puhul. Hinnanguliselt tunneb 75% inimestest kogu maailmas hüpolaktaasiat või laktaasi aktiivsuse vähenemist, eriti täiskasvanueas.

Hiljutised uuringud näitavad, et seedetrakti ensüümid võivad olla kasulikud ka tsöliaakiahaiguse korral, kuid haiguse tavapärases ravis neid täna ei kasutata. Tsöliaakia korral võib gluteenivaba dieedi järgimine olla äärmiselt keeruline, kuna sellesse toitu võib kergesti gluteeni sattuda. Uued terapeutilised lähenemisviisid hõlmavad ensüümide lisamist ja gluteeni sisenemisega seotud seedetrakti defektide korrigeerimist.

VAATA SIIT -
Eestis müügil oleva 5 toote võrdlus

Tervise säilitamiseks, on vajalik toetada kõiki keha mehhanisme. Kõik haigused on põhjustatud mingisugusest tasakaalutusest või defitsiidist meie kehas. Mingi tervise jaoks tähtsa komponendi puudus viib lõpuks haiguse ja valuni. Tasakaalu taastamisega saab parandada tervist ning ennetada haigusi.

Oma seedesüsteemi saame aidata, kui muudame toidulaua tervislikuks ja lisame võimalikult palju värsket puhast nn terviklikku toitu menüüsse. Tervislik toitumine on kõige tähtsam, see on aluseks enda tervendamisel ning seejärel  on hea võimalus katsetada seedeensüüme toidulisandi näol. 

Kasutatud kirjandus
1. Soots, A., Kivisaar, S., Ensüümid – Elu võti. Toitumisteraapia 2013, nr 6
2. Rojek, M., Elutähtsad ensüümid. Kõige paremini hoitud saladus? OÜ Brena DTP, Tallinn 2018
3. DeFelice, K., Enzymes: Go with your gut, ThunderSnow Interactive, Minnesota, USA, 2006
4. Bohager, T., Everything You Need to Know About Enzymes, Greenleaf Book Group Press, Austin, USA 2009
5. Sanctuary, M. R., Kain, J. N., Angkustsiri, K., German, J. B. Dietary Considerations in Autism Spectrum Disorders: The Potential Role of Protein Digestion and Microbial Putrefaction in the Gut-Brain Axis. Avaldatud internetis 18.05.2018.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5968124/, 29.10.2018
6. Patric Holford koduleht, https://www.patrickholford.com/digestion, 29.10.2018.
7. Raman, R. 12 Foods That Contain Natural Digestive Enzymes, 15.05.2018
8. Ianiro G., Pecere S.,  Giorgio V.,  Gasbarrini A.,  Cammarota G. Digestive Enzyme Supplementation in Gastrointestinal Diseases, avaldatud interetis 02.2016
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4923703/, 06.11.2018

Lisa kommentaar

Email again:
UA-126863484-1