Miks on ROHELINE SUPERTOIT vajalik?

Rohelised lehtviljad ja maitsetaimed on väga vitamiinide- ja mineraalaineterikkad. Neid saab lisada paljudele teistele toitudele. Tumerohelised köögiviljad on rikkad c-vitamiini ja foolhappe allikad, samuti on neis magneesiumit ja kaltsiumit. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüll. Definitsioonide selgitused allpool. 

Inimeste elulaad ja -keskkond on selline, mis paneb organismi antioksüdantse kaitsevõime väga tugeva surve alla: näiteks suitsetamine, raualiig joogivees, toitumisvead või kehavõõraste ühendite üha suurenev tarbimine toidu ja kosmeetikavahenditega. Lisanduvad keskkonnaprobleemid nagu osoonikihi hõrenemine, keskkonna, sh. merevee üldine saastumine jne. See kõik koormab organismi antioksüdantset kaitsesüsteemi ning võib viia kestva tugeva oksüdatiivse stressi tekkele. Sellest tulenevalt võiks meie antioksüdantset kaitsesüsteemi oskuslikult toetada. Antioksüdantide poolest rikkad toiduained, eriti erksavärvilised rohelised lehed, marjad, aed- ja puuviljad, aitavad oksüdatiivset stressi vähendada. 

Kevadel, kui pikk toitainetevaene talv on keha kurnanud, tuleb ohtralt süüa toitaineterikkaid rohelisi lehti! Peenralt veel ei saa aga metsaäärest saame juba aprillis korjata näiteks:

NAAT
Naadilehtedes leidub süsivesikuid (peamiselt tselluloos) ja valke, aminohappeid, mineraalaineid, eeskätt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid, C-vitamiini, vähesel määral E-vitamiini eri vorme ehk tokoferoole. Naat sisaldab klorofülle ja karotenoide, eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid. Naati peetakse organismi puhastajaks ja seedimisprotsessi tasakaalustajaks. Noored lehed toiduna soodustavad liigse vee eemaldamist organismist, parandavad seedimist, aitavad põletike puhul (reuma, podagra, liigese põletik). Salatina võib toime olla üsnagi tugev, millest peaks hoiduma sapipõie- ja kõhunäärmepõletikuga inimesed.

KARULAUK

On suur vitamiinipomm! Sisaldab umbes neljandiku võrra rohkem c-vitamiini kui sidrun (nutridata.ee andmed) ning lisaks väljatoomist väärivas koguses kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit, rauda, tsinki, vaske ja mangaani.

VÕILILL

Võilille peetakse suurimaks ravijaks, tugev organismi puhastaja, maksa toetaja, peetakse oluliseks vähiravis. Sisaldab peaaegu kõiki vitamiine ja mineraalaineid, paljusid neist üle poole päevase vajaduse! Toiduks kasuta noori lehti, õisi ja juuri. Võililles sisalduvad mõruained on organismile äärmiselt kasulikud ergutades mao ja seedenäärmete tegevust soodustades nii toidu seedimist. Võilill ületab mis tahes aedvilja temas sisalduvate toitainete rikkuse poolest. Taim sisaldab endas näiteks mitmesuguseid orgnismile vajalikke happeid (nt amino- ja rasvhappeid), mineraalaineid nagu rauda, tsinki, boori, kaltsiumi, räni, eriti kaaliumi ning A, B , C ja D vitamiine. Juured sisaldavad palju organismile kasulikke aineid nagu 10% glükosiid taraksatsiini, kuni 15% valkaineid, inuliini.

PÕDRAKANEP

Kevaditi korjatakse noori põdrakanepivõrseid, need on parimad noorelt ja õrnalt. Sisaldavad rohkelt lima, sellest ei tasu ära ehmatada. Võrseid ja varsi süüakse toorelt. Head A- ja C-vitamiini allikad. Taime juured ja lehed sisaldavad parkaineid (10–20%), askorbiinhapet (kuni 4), karoteene, suhkruid, pektiine, lima ja alkaloide. Seemned sisaldavad taimerasva kuni 40–45%. Risoom sisaldab kuni 20% valke, kuni 15% lima, fosfori sooli, kaltsiumi ja koobaltit. Taime peetakse ka looduslikuks viagraks ja nn maainimese spargliks. Prae põdrakanepi varsi pannil võiga või oliiviõliga ning need on tõesti nagu spargel! Põdrakanepile omistatakse ka kasvajarakkude vohamist taandavat, rahustavat ja krambivastast toimet.

NURMENUKK

Nurmenukk on eeskätt ravimtaim. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C ja neid tarbi värskelt salatina. Rahvaravis kastutatakse väga laialdaselt nii põletike kui vähi puhul.

KÕRVENÕGES

Söödavatest taimdest kõige toitvam. Värske nõges sisaldab 15% viinamarjasuhkrut, 5,5% valku, 0,6% rasva ning rekordiselt määral (2,3%) mineraalaineid, millest tähtsaimad on raud, kaalium, kaltsium ja magneesium. Rikkalikult C-, B-, A- ja E-vitamiini. Nõges on sama toitev kui kartul, porgandist kaks ja spinatist kolm korda toitvam. Nõges tugevdab verd, parandab kopsuhaigusi ja vähendab sisemiste verejooksude ohtu. Varakevadel korja noori võrseid. 

Vajalike toitainete kättesaamiseks on rohelist lehtvilja vaja süüa tõesti korralikult, mitu peotäit korraga, näpuotsatäie lisamine maitseks ei aita Sind kuidagi. Kõige lihtsam on hakkida salatiks, lisada tomatit ja ekstra neitsioliiviõli, mis on head mõru maitse neutraliseerijad. Lisada hakitult supile, praele, leivale jne. Tõelise vitamiinipommi saab siis, kui muudad rohelise kraami pestoks, sest seal on roheliste lehtede ning seega ka saadavate ülivajalike toitainete kontsentratsioon kõige suurem.

Mis värskes kraamis sisaldub ja mille eest see kaitseb?

Fütotoitained – maitse ja ravimtaimede lehtedes (ja muus taimses kraamis) leiduvad ühendid, tugevad antioksüdandid, mis pakuvad kaitset tervisehäireid soodustavate oksüdatiivsete kahjustuste eest. Erinevad fütotoitained toimivad organismile erinevalt – üks suudab hävitada vähirakke, teine võidelda organismis ringlevate vabade radikaalidega jne.
Tähtsaimad fütotoitained ja nende tähtsus:
1. Karotenoidid on rasvlahustuvad toidupigmendid, mis annavad toiduainetele kollase, punase ja oranži värvuse. Need ei hävi toidu kuumtöötlemisel ning on võimsad antioksüdandid, mis tugevdavad imuunfunktsiooni. Lehtkapsas, spinat, võilillelehed, porgand, naeri- ja peedipealsed jt.
2. Glükosinolaadid on väävlit sisaldavad ühendid, millel on tugev vähivastane ja organismi puhastust soodustav toime, kibe maitse ja tugev lõhn. Kapsalised, lehtkapsas, rõikalised, redis, naeris, kaalikas.
3. Fütosetroolid toetavad südame-veresoonkonna tervist kolesteroolitaset langetades, vähivastase ja hormoone tasakaalustava toimega. Taimeõlid, seemned, pähklid, maitseained – nelk, oregnao, tüümian.
4. Klorofüll on roheline rasvlahustuv antioksüdantne ja vähivastase toimega taimepigment, stimuleerib hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmist. Kõik rohelised taimed, umbrohud, aed- ja lehtviljad jm.
5. Polüfenoolid on taimedes leiduvad ühendid, mida taimed sünteesivad kaitseks stressorite (nt haigustekitajate) vastu. Tänaseks on tuvastatud üle 8000 fenoolse ühendi. Kõige rikkamalt sisaldavad marjad (must leeder, aroonia, mustsõstar, mustikas, kirsid, maasikad, põldmarjad), kohv, kakao, punane vein, artišokk, petersell, rooskapsas. Oliivõli sisaldab vähemalt 36 erinevat fenoolset ühendit. Positiivne toime südame- ja veresoonkonnahaiguste ja nendega kaasnevate tüsistuste ennetamisel, aitavad hävitada vähirakke ning hoida ära neurodegeneratiivseid haigusi.
6. Lignaanid on tugevad antioksüdantse ning fütoöstrogeense toimega ühendid, mis mõjutavad hormoontasakaalu. Lina- ja seesamiseemned, teraviljad ja erinevad kapsalised.

Antioksüdandid on ühendid, mis kaitsevad meid haiguste eest. Juba väga madalas kontsentratsioonis on suutelised takistama või likvideerima oksüdatiivsete stressorite kahjulikke toimeid. Olulised kroonilsite haiguste ennetamisel ning vananemisprotsesside aeglustamisel. Looduses leidub antioksüdante külluslikult, kuna taimed kasutavad neid enda kaitsmiseks. Meil jääb neid aga väheks, tulenevalt elukeskkonna saastatusest ja toitumisvigadest. Sellepärast on eriti tähtis varustada oma keha ohtralt toitainetega, mis sisaldavad antioksüdante!
Detoksifikatsioon on protsess, mis hõlmab kehas kõiki organsüsteeme. Selle käigus elimineeritakse keskkonnamürke, aga lisaks ka keha oma molekule, mis on oma ülesande täitnud ning vajavad eemaldamist. Keha puhastub ning põhiliselt vastutab selle eest maks ja see protsess toimub kehas kogu aeg. Nende keemiliste protsesside läbiviimseks on kehal vaja puhast ja terviklikku toitu kõikidest toiduainegruppidest. Haigestumist soodustab see, kui kehal pole piisavalt toitaineid, et puhastuts läbi viia, tekivad tõrked ja haigused. Seepärast on tähtis varustada organismi tervikliku puhta toiduga – eriti rohelise kraami, värviliste juurviljade ning marjadega.

Oksüdatiivne kahjustus - oksüdatsioon toimub kehas pidevalt ja selle käigus tekivad kõrvalproduktina vabad radikaalid. Vabad radikaalid on ebastabiilsed ja võimelised rakke kahjustama. Teatud juhtudel, kui oksüdatsioon ületab meie kaitsevõimet, võib tekkida vabade radikaalide kahjustusi. Oksüdatiivne stress võib tõusta keskkonna ja õhu reostatuse tõttu, päikesest tuleneva UV-kiirguse toimel, liigsel sportimisel, suitsetamisel, halva toitumise ning haiguste korral. Vabad radikaalid võivad kahjustada valke, rasvu ja DNA-d ning põhjustada isegi geneetilisi mutatsioone. Tugeva treeningu käigus tekib kehas rohkem oksüdatsiooni ning põletikku. LDL- kolesterooli (nn halva kolesterooli) oksüdeerumine võib kaasa tuua veresoonte lupjumise ja ateroskleroosi. Põletik on immuunsüsteemi reaktsioon nakkuste, vigastuste ja ärrituste suhtes. On leitud, et põletikukoldes toimub suurem oksüdatsioon. Näiteks silmade oksüdatiivseid kahjustusi seostatakse degeneratiivsete haigustega, näiteks vanusest tingitud maakula degeneratsiooni ning läätsekaega, mis võib endaga kaasa tuua nägemishäired ja isegi pimedaks jäämise, kui antud seisundeid õigeaegselt ei ravita. Pealegi on teada, et vananedes toodab meie keha vähem antioksüdante. Oksüdatiivseks stressoriks on kiirgus: ultraviolett-, radioaktiivne ja mikrolaineline kiirgus. Ka osa ravimeid toimivad oksüdatiivse stressorina, mis tähendab, et nende üheks kõrvaltoimeks on liigsete vabade radikaalide tekitamine ehk oksüdatiivse stressi põhjustamine. Tänapäeval kohtame stressi iga päev ja kõikjal. Erinevate stressivormide puhul tekivad hapniku vabad radikaalid. Tugevaks oksüdatiivse stressi tekitajaks on põletik, palju vabu radikaale tekib suitsetamisel (ühes suitsumahvis on umbes 2200 vaba radikaali), alkoholi tarbimine kutsub esile rohke vabade radikaalide tekkimise maksas. Mida kestvam ja sügavam on oksüdatiivne stress, seda tõsisemalt häirub rakkude ja kudede talitlus. Rakud ei täida oma ülesandeid. Kestev sügav oksüdatiivne stress koos temaga seotud põletikuga on südame- ja veresoonkonna haiguste, kasvajate, suhkurtõve, neurodegeneratiivsete haiguste, reumatoidartriidi, Alzheimeri tõve ja teiste haiguste tekkemehhanismis üks oluline komponent. 

Vähim, mida oma keha jaoks teha saame on toetada keha toimimise protsesse toitaineterikka toiduga. Siia nimekirja ei mahu suhkrurikkad, rafineeritud nisujahust tooted, töödeldud toiduained, kahjulikud lisaained jm. 

ALLIKAD
Vihalemm, T., biokeemik, TÜ emeriitdotsent, Toitumisteraapia nr 1, “Saame tuttavaks – oksüdatiivne stress”
Soots, A. “Tervis toidust, tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused”, A.Sootsi Koolituse Tervisekool, 2019
https://www.vianaturale.ee/mis-on-antioksudandid
https://www.looduspere.ee/blogi/kohalik-hooajaline-soodav-umbrohi/
www.nutridata.ee
https://et.wikipedia.org/
www.ecosh.ee